Klassifitseerimissüsteemi olemus


Sissejuhatus

Ehitiste klassifitseerimissüsteem paneb paika ehitussektori standardse terminoloogia ning semantika, mida saab kasutada mitmeti. Ennekõike võimaldab see olemasolevat teadmist koondada ning organiseerida struktureeritud kujul. Klassifitseerimissüsteemi rakendamine ehitussektoris on väga oluline, eriti olukorras, kui tegeletakse spetsifikatsioonidega, dokumentidega, eelarvestamisega või info vahetusega. Sellest lähtuvalt on ehitise klassifitseerimisesüsteemil elukaareülene tähendus, seda kasutatakse erinevates projekti staadiumites, tagamaks informatsiooni üheselt mõistetavus ühest staadiumist teise liikudes. Klassifitseerimissüsteem on leidnud laiemat kõnepinda ehitusinfo mudelite kontekstis, kus klassifitseerimine (tunnuse lisamine) toimub elementide/ehituskomponentide tasandil ja seda ühtse standardi alusel. Andes toote (ehitis kui toode) mudelitele korrektse klassifikaatori (klassifitseerimissüsteemi üks tunnus, millega iseloomustatakse komponenti/elementi/tegevust jne), saab neid informatsiooni või eelarvestamise tähenduses järjestada ja seda ka toote ühtses andmebaasis. Toote kontekstis võib terminit "Building Product Model" pidada ka "Building Information Model" mõiste eelkäijaks. Eelnev termin keskendus lihtsalt komponendile ja komponentidest koosnevale mudelile, mida nüüd oleme laiendanud mõistega informatsioon ja informatsiooni mudel. Klassifitseerimise tähenduses on kindlasti alguses lihtsam mõista, et me klassifitseerimise toodet, komponenti ja mitte "informatsiooni". Tulemuseks on aga informatsiooni mudeli täpsustumine.

Ehitusinfomodelleerimise kontekstis, milles osalevad projekteerijad, ehitajad, omanikud jpt, on oluline, et toote mudelid oleksid sihipäraselt organiseeritud ja seda lähtuvalt erinevatest eesmärkidest, millest vast lihtsamini mõistetav on erinevad eelarvestamised. Aga oluline on ka informatsiooni vahetamine erinevate osapoolte vahel. Väga oluline, et jagatavast informatsioonist saaksid ühtmoodi aru nii tellija, allhankija kui projekteerija. Seega on informatsioonil elukaareülene tähenduses, see peab säilitama oma üheselt mõistetava tunnuse (klassifikaatori) kogu n-ö eksisteerimise vältel. Klassifitseerimise süsteem ei ole uus mõiste, vastupidi, maailmas on väga palju erinevaid klassifitseerimise süsteeme ja tihtipeale erinevad need riikide kontekstis. Näiteks: BSAB, CoClass (Rootsi), Uniclass (UK), DBK, CCS (Taani), OmniClass (USA), Talo (Soome). Ehkki saab väita, et kõikide klassifitseerimissüsteemide juures on arvesse võetud, et klassifitseeritavaks objektiks saab alati olla mingi ehitisega seotud asi, siis erinevad olemasolevad klassifitseerimissüsteemid üksteisest väga olulisel määral. Peamine erinevus seisneb selles, kuidas neid ehitise seotud asju klassifitseeritakse. Ehk siis, sama ehitusega seotud objekti võib erinevates süsteemides klassifitseerida täiesti erinevalt. Ja ehkki kirjandusest võib leida üksjagu materjale, kus erinevaid klassifitseerimissüsteeme omavahel võrreldakse, on üsna keeruline ühte loogikat teisega seostada. Mõistagi on teatud aluspõhimõtted, mida üks klassifitseerimissüsteem peab tagama.

Ehitise klassifitseerimissüsteemid

Klassifikatsioon tähendab laias laastus ehitiste kirjeldamist standardiseeritud kujul. Klassifitseerimissüsteem jagab objektid erinevatesse klassidesse (gruppidesse), millel on sarnased omadused. Klass on kontseptuaalne konstruktsioon, mis viitab infoobjektide kogumile, millel on üks või mitu ühist omadust. Klassifitseerimine tähendab objektide kogumi jagamist vastastikku eraldatud komplektidesse või klassidesse. Klassifitseerimisel on tüüpiliselt hierarhiline struktuur, kus üldisemad klassid on kõrgematel tasanditel (nt hoone tervikuna on kõrgemalt tasemel kui selle hoone uks/aken). Teisisõnu, mida spetsiifilisemaks läheb klassifitseerimine, seda madalamale tasandile liigutakse. Seega saab klasse omavahel grupeerida ning moodustada alamklasse ning ülemklasse. On selge, et ülemklassi omadused on üldisemad ning alamklassi kuuluvad omadused on spetsiifilisemad ning kirjeldavad seda konkreetset gruppi/rühma. Nagu varasemalt mainitud, siis iga riik võib omada oma enda klassifitseerimissüsteemi, samas, riikidevaheliseks koostööks on oluline, et informatsiooni klassifitseeritakse ühtsetel põhimõtetel. Seetõttu on ka laialdast kõlapinda leidnud ühtse klassifitseerimissüsteemi loomine, mis aitaks korrastada riikidevahelist ehitusinformatsiooni jagamist. Samas ei saa unustada fakti, et ehkki üldisemal (kõrgemal tasandil) on seda üsna lihtne ühtlustada, siis regiooni või riigi spetsiifiline tasand peab jääma alles. Sellest lähtuvalt saab riikidevahelise klassifitseerimise süsteemi juures rääkida n-ö koorikust (ingl core), mis paneb paika üldise ja ühise klassifitseerimissüsteemi loogika ning selle all on siis edasi arendatud näiteks rahvuslikku klassifitseerimissüsteemi loogikat (eripära). Selline lähenemine lihtsustab informatsiooni n-ö tõlkimist ühest süsteemist teise. Kui iga riik toimetaks aga oma enda klassifitseerimissüsteemiga, siis oleks ühiste joonte leidmine väga keeruline, sest ehkki paljud klassifitseerimissüsteemid on rajatud rahvusvahelisi standardeid kaasates (esimene eeldus, et põhimõtted oleksid samad), siis struktuurilised erinevused ja alamrühmadesse jagamise eripärad, muudavad ühest teiste liikumise keeruliseks (nt ühes süsteemis on komponent ühes rühmas, ja teises süsteemis mõnes teises rühmas - või ei ole seda klassifitseeritud üldse). Erisuste näitena võib kasvõi ehitise näitel "saun" (igas riigis ei ole sellist ehitist) või siis "talihooldus" (igas riigis ei ole vaja sellist asja klassifitseerida, kuna lund seal ei saja kunagi).

Ehituse klassifikatsioonisüsteemide konstruktsioonilised omadused

Selleks, et oleks võimalik aru saada erinevatest klassifitseerimissüsteemidest, tuleb aru saada nende põhikomponentidest (alustest), millele need toetuvad. Näiteks: (a) eesmärk ja klassifitseerimissüsteemi omadused; (b) süsteemi raamistik; (c) grupeerimise põhimõtted; (d) tabelite organiseerimine ning taksonoomia (klassifikatsioon).

Klassifitseerimissüsteemi eesmärk paneb paika, mida me soovime klassifitseerida. Lihtne näide, kas soovime, et see oleks elukaareülene? Või kataks projekteerimist ning ehitamist? Kaasaegne klassifitseerimissüsteem peaks tänasel päeval lähtuma elukaareülesest põhimõttest. Lisaks, peab see haakuma ehitusinfomudelitega.

Klassifitseerimissüsteemi raamistik on väga kriitiline komponent, kuna see mõjutab otseselt erinevate sektorite tööd, kuidas klassifitseeritakse. See peab katma erinevaid vajadusi. Ilmselt üks olulisemaid aspekte on siin standardite põhisus. Ehk siis klassifitseerimissüsteem rajaneb kindlatel standarditel. Üheks keskseks, klassifitseerimissüsteemi puudutavaks standardiks on ISO 12006-2 (Building construction -- Organization of information about construction works -- Part 2: Framework for classification). Selles on esitatud ka klassifitseerimissüsteemi klassid ning nendevahelised seosed (joonis 1). 


Joonis 1. Klassid ja nendevaheline üldseos (ISO 12006-2, Figure 1, lk. 7)


Tuues, siia kõrvale nüüd ühe lihtsa näite, siis akent saab klassifitseerida ISO 12006-2 järgi järgmiselt:


Joonis 2. Akna klassifitseerimise näide (kasutatud CoClass grupeerimise põhimõtteid)

Või siis hoopis asfaldi kihi (kui kõige pealmine sõidutee konstruktsioonikiht):


Joonis 3. Akna klassifitseerimise näide (kasutatud CoClass grupeerimise põhimõtteid)

Tasub tähele panna, et kui "Complex", "Entity", "Space" ning "Element" on ISO 12006-2 pildil ka üheselt leitavad, siis "Functional systems", "Constructive systems" on juba elemendi alamklass. Teisisõnu, elementi saab klassifitseerida erinevat moodi. Näiteks selle funktsiooni või mahulisuse (vormi) järgi. See viib meid ka sujuvalt järgmisesse alalõiku, milleks on grupeerimise põhimõtted. 

Grupeerimise põhimõtteid saab jagada kahte suuremasse rühma: (a) otsene grupeerimine (enumeratiivne või hierarhiline) või kombineeritud grupeerimine. Otsene grupeerimine tähendab teatud omadustel baseeruvat grupeerimist. Need omadused on omakorda seotud klassifitseerimissüsteemi eesmärgiga. Kuna süsteem on hierarhilise (ehk järgneva) struktuuriga, siis ei saa siia uusi rühmitusi tekitada ning uuenduste kaasamiseks tuleb välja anda n-ö täiendatud versioone. Otsese hoone osade grupeerimise näide oleks: sein, põrand, vundament, katus, aken. Kombineeritud grupeerimise puhul saab üht või mitut atribuutide komplekti kombineerida. Seeläbi vähendatakse oluliselt klassifikaatorite arvu, kuna alustatakse sarnastest atribuutidest ja seejärel liigutakse spetsiifilisemaks. Sisuliselt tähendab see seda, et ühe ja sama peagrupi alla võib kuuluda sarnast vormi omav infrastruktuuri ning hoone element. Kuna peamine grupp haldab erinevaid alamgruppe, siis saab alamgruppe alati laiendada, ehk siis kaasata uusi objekte, mida varem selles klassifitseerimissüsteemis ei olnud kirjeldatud. 

Samas on oluline rõhutada, et üks objekt saab kuuluda ainult ühte kindlasse gruppi/klassi aga elukaareülesusest lähtuvalt võib seda klassifitseerida erinevatest aspektidest lähtuvalt.  Ühelt poolt räägime elemendi klassifitseerimisest, teiselt poolt räägime aga sellega seotud tööde, tegevuste klassifitseerimisest. Seega saame ühel hetkel kaasata ka mitut erinevat tunnust/koodi, kui ühte objekti ehitusinfomudeli kontekstis vaatame. Koodi, klassifitseerimist elemendi/objekti/komponendi tähenduses on kõige lihtsam mõista objektile omistava lisaparameetri/atribuudi kontekstis. Alloleval pildil on toodud lihtne näide, kus ehitusinfomudelis olevat ukse komponenti on klassifitseeritud erinevate klassifitseerimissüsteemide järgi läbi erinevate atribuutide/parameetrite. Pane tähele, et parameeter kaasab endas klassifitseerimissüsteemi nimetust, tabelit.


Joonis 4. Klassifikaatori kui parameetri/atribuudi lisamine ehitusinfomudeli komponentidele (erinevad klassifitseerimissüsteemid)

Selleks, et saada aimu, kuidas erinevaid klassifitseerimissüsteemid on üles ehitatud, tasub külastada vastavate süsteemid veebilehti. Üldjuhul on põhistruktuur vabalt kättesaadav.

Erinevate klassifitseerimissüsteemide näited, võrdlus

Omniclasshttps://www.csiresources.org/standards/omniclass


UniClass 2015 - https://www.thenbs.com/our-tools/uniclass-2015


CoClasshttps://coclass.byggtjanst.se/ (eeldab konto loomist, et tabelite struktuuri näha)


Paneme tähele, et siin esitatud on selgelt tabelipõhise struktuuriga. Osaliselt on tabelid nö alamgruppidega, osalt aga iseseisvad, mis tähendab, et üks element võib omandada klassifikaatori erinevatest, iseseisvatest gruppidest (tabelitest). Eeltoodud klassifitseerimissüsteemid baseeruvad ISO 12006-2 struktuuril, mistõttu saab neid ka võrrelda lihtsa tabelina.


Joonis 5. Klassifitseerimissüsteemi tabelite vastavus ISO 12006-2 struktuurile. Lisatud on ka neid süsteeme, mille välja töötamisele ei ole ISO 12006-2 otseselt arvesse võetud.

Kokkuvõtte

Ehitusinfo modelleerimise kontekstis annab klassifitseerimissüsteemi kasutusele võtmine võimaluse tagada ennekõike ühetaolisi ning võrreldavaid kokkuvõtteid (sh eelarvega seotuna) ning komponendi elukaareülest jälgitavust. On selge, et infonõuete tähenduses on tegemist ennekõike mitte-geomeetrilise informatsiooni tagamise nõudega, mis väljendub komponentidele lisa parameetri/atribuudi lisamist ja vastava välja täitmist lähtuvalt klassifitseerimissüsteemi omapärast. Kokkulepitud klassifitseerimissüsteemi peavad kasutama kõik samas projektis kaasatud sihtgrupid, ainult siis tagatakse üheselt mõistetava informatsiooni jagamine, selle klassifitseerimine ning elukaarülene jälgitavus. Tuleb arvesse võtta, et tekitades vastava nõude (kasutada klassifitseerimise süsteemi), peame tagama ka suutlikkuse selle nõude täitmiseks, mis tihtipeale tähendab koolitamist, tarkvaraliste lahenduste ülevaatamist. Sõltuvalt tarkvaralisest lahendusest, mida parasjagu kasutatakse, võib klassifitseerimine tähendada lisatöö kasvu, kuid seda ei saa mõõta lähtuvalt üksikust osapoolest, kuna seda lisainformatsiooni tarbivad kõik projekti osapooled, mistõttu on oluline, et seda tehakse vastavalt nõuetele. Tarkvaralised lahendused võivad siinkohal omada lisavõimekust (pluginate näol), kuidas klassifitseerimist automatiseerida. Alljärgnevates alalõikudes vaadeldaksegi, kuidas klassifitseerida ehitusinfo mudelit lähtuvalt valitud klassifitseerimissüsteemist.  



Last modified: Sunday, 3 May 2020, 7:03 PM