Vajalikud tegevused


UK BIM Task Group pakub välja praktilisi nõuandeid selle kohta, mida nemad nimetavad valitsuse poolseks pehmeks maandumiseks (ingl government soft landings, GSL) või lihtsalt pehmeks maandumiseks (ingl soft landings) ja mida sellistel puhkudel tuleks teha (tuleb välja, et nende kahe vahel on üksjagu sarnasusi):

  • Rõhuasetus on paremal koostööl hankemeeskonna (projekteerijad ja ehitajad) ning kasutajate ja opereerijate esindajate vahel.
  • Projekti väljundid tuleks projekti alguses üle vaadata ja kokku leppida. (Selles küsimuses on valitsuse poolsel poliitikal väga spetsiifiline (mitmesuguste) majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide / mõõdikute määratlus).
  • Tööstus peaks kasutama pehmete maandumiste kasutuselevõtu hindamisprotsessist saadud õppetunde ning need peaksid andma teavet parema planeerimis(disaini)tava kohta.
  • Erilist tähelepanu tuleks pöörata üleandmisele eelnevale etapile, pidades silmas testimist, kasutuselevõtmist, koolitust ja üleandmisdokumentatsiooni, ning esialgset järelhooldusperioodi, et ehitise juhtkonna esindajad oleksid hoone kasutusele võtmiseks paremini ette valmistatud.
  • Hõivatusejärgset hindamise perioodi peaks pikendama. Tavaliselt on see kuni kolm aastat, kuigi see tuleks kindlaks määrata projektipõhiselt. (Hindamise motiivid on pehme maandumise raamistikus ja GSL-i poliitikas pisut erinevad. Raamistik näeb seda hindamist professionaalse meeskonna laiendatud järelhoolduse komponendina; GSL-i poliitika kohaselt on hindamine ülioluline vahend kontrollimaks, kas tulemuslikkuse mõõdikud on täidetud).

Aga on ka erisusi:

  • GSL-i poliitika kohaselt soovitab pehme maandumise eest vastutajaks nimetada asjaomast valitsusasutust, välja arvatud juhul, kui mõni muu variant on otstarbekam. Pehme maandumise raamistiku juhend soovitab kliendil omada pehmete maandumiste esindajat või meistrit ning projekti elluviimise meeskonnal on pehmete maandumiste meister (see võib olla konsultant, projektijuht või keegi teine projektmeeskonnast, kes on huvitatud kasutajapoolsetest tegevustest).
  • GSL-i lepingulised juhised nõuavad eesmärkide seadmist kapitali- ja tegevuskulude jaoks ning neid kulusid tuleb projekti edenedes üle vaadata ja ajakohastada. Seetõttu aitab GSL pakkuda klientidele mehhanismi projekti kulude jälgimiseks. Ehkki pehme maandumise raamistik ei nõua kulude regulaarset hindamist, on projektimeeskondadel vabadus lisada konkreetseks eesmärgiks kulude kontroll.
  • GSL nõuab, et eesmärgid seataks strateegilise planeerimise etapis (staadiumid 0 ja 1), mille valitsusasutus saaks uuesti üle vaadata II etapis, samas kui pehme maandumise raamistik soovitab eesmärgid seada eskiisi väljatöötamise etapis (staadium 2), peale strateegiliste põhimõtete kehtestamist ja võimaluste ülevaatamist.
  • GSL nõuab vähemalt järgmiste põhiaspektide käsitlemist: funktsionaalsus, keskkonnasäästlikkus, ehitise korrashoiu toimingud, väljaõpe, kasutuselevõtmine ja üleandmine. Pehmete maandumiste raamistik on vähem ettekirjutav ja annab projekti meeskonnale rohkem vabadust projekti peamiste eesmärkide kindlaksmääramisel.

Huvide vastavus peab olema tagatud vara tarnivate ning selle kasutajate vahel. Selleks on vaja kasutusele võtta järgmised meetmed:

  • Lõppkasutaja varajane kaasamine ja GSL-i meistri kaasamine projektimeeskonda projekteerimise ja ehituse ajal kuni opereerimiseks mõeldud üleandmiseni;
  • Seadke selged eesmärgid ja meetmed järgmistele tulemustele: 
    • Sotsiaalsed: funktsionaalsus ja tõhusus - tootlikkusest, kasutaja ja ettevõtte vajadustest lähtuvalt
    • Majanduslikud: tegevus- ja kapitalikulud on varakult kindlaks tehtud, et vähendada ehitus- ja käitamiskulusid.
    • Keskkonnatulemused: tulemuslikkus tagamaks CO2 jalajälje ja keskkonda säästvate eesmärkide saavutamises, sealhulgas: energia, CO2, veekasutus ning jäätmemajandus. Need sihttulemused moodustavad nn kuldse kolmnurga;
  • Keskenduge kasutuselevõtmisele, üleandmisele ja koolitusele koostöös kasutajate ja ehitise opereerijatega, et võimaldada vara tõhusat kasutamist ja varajast optimeerimist.

Hõivatusjärgset hindamist tulemuslikkuse määramiseks peab teostama vähemalt kolm aastat peale ehitise valmimist, et oleks võimalik reastada tegelikud tulemused ning õppetundidest õpitu.


Last modified: Sunday, 9 February 2020, 7:41 PM