Täiendkoolituspunktide (TP) taotlemise protseduur

Olles otsustanud taotleda täiendkoolituspunkte, järgi järgmisi põhisamme:

  1. Registreeru keskkonna kasutajaks (oluline on märkida oma päris nimi, isiklik e-post - kuna selle baasil väljastatakse õiend).
  2. Peale konto aktiveerimist registreeru kursusele "Hoonete energiatõhusus ja BIM", kasuta võtit: TP2019


Registreerimiseks: Olles kursuse avalehel, kliki paremal ülanurgas oleval hammasrattal ning vali "Registreeri...", Seejärel sisesta toodud võti ja kliki "Registreeri mind kursusele".


  • Õppematerjali koosseis pole sellest muutunud, kuid registreerunud kasutajana on sul nüüd võimalik sooritada test.
  • Peale testi edukat sooritamist avaneb sulle automaatselt võimalus täita tagasiside vorm, milles märgid õiendi tellimiseks vajalikud lisaandmed.
  • Lisaandmete baasil väljastatakse arve ning peale arve tasumist saadetakse elektroonne õiend (väljastaja: Tallinna Tehnikaülikool).
  • Pane tähele, et test on piiratud arvu katsetega, on ajaliselt piiratud (üks katse tuleb sooritada näiteks 1h või 90 minuti jooksul).

Moodulite "Sissejuhatus" + "Arhitektid, insenerid" testi sooritamise tasu on: 160 EUR + käibemaks
  

Täiendav info testi olemuse kohta:

  • Täiendkoolituspunktide arv ei sõltu testi soorituse tulemusest, kuid täiendkoolituspunktid tagatakse vaid juhul, kui test sooritakse kindlale miinimusummale (lävendile). Iga testi (ehk siis mooduli juures) võib see olla erinev ning toodud välja testi kirjelduses kui ka selle pealkirjas.
  • Testi saab sooritada mitu korda, kuid mitte piiramatult ning see on kirjas testi kirjelduses ning nähtav enne kui testi soorituskatset hakatakse kasutama.
  • Testi katse on ajaliselt piiratud, seega eeldatakse, et olles katsega alustanud, ei saa seda jätta pooleli ning jätkata näiteks järgmine päev vmt.
  • Testi sooritamiseks valitud maksimaalne aeg on valitud selliselt, kus on eeldatud, et osaleja on eelnevalt läbi töötanud kõik testi moodulitega seotud iseseisvad õppematerjalid ja vajadusel püüdnud seda ka praktiseerida omal käel.


Näidisküsimused: küsimused on juhuslikus järjekorras

Näidisküsimus 1: BIM-i rakenduskava tuleb koostada projektis:

  • Kohe projekti alguses strateegilisi otsuseid tehes
  • Siis kui projektis on selleks aega
  • Peale põhiprojekti lõppu
  • Eelprojekti käigus

Näidisküsimus 2: Millist rahvuvahelist informatsiooni standardit kasutatakse ehituse informatsiooni vahetamiseks osapoolte vahel?

  • IFP (industry foundation points) ja BCF (BIM collaboration format)
  • IFC (industry foundation classes) ja BGF (BIM Google format)
  • IFP (industry foundation points) ja BGF (BIM Google format)
  • IFC (industry foundation classes) ja BCF (BIM collaboration format)

Näidisküsimus 3: Millist soojuserijuhtivuse väärtust tuleb kasutada hoone ehitusinfomudeli koostamisel, et BIMi geomeetria ja materjaliomaduste alusel arvutatav soojusläbivus vastaks standardi EN ISO 6946 kohasele arvutustulemusele?

  • Materjali redutseeritud soojuserijuhtivust, mis võtab arvesse ka soojustuse katkestuste, pragude, õhulekete ja võimalike karkassielementide mõju, λred
  • Materjali deklareeritud soojuserijuhtivust, λD
  • Materjali arvutuslikku soojuserijuhtivust, mis võtab arvesse ka keskkonna temperatuuri ja niiskuse mõju ning aja jooksul toimuivate muutuste mõju, λU
  • Laborikatsetustel saadud soojuserijuhtivuse, λ10

Näidisküsimus 4: Projekteerid puitkarkass välisseinaga hoonet. Kuidas on kõige õigem mudeldada ehitusinfomudelisse välissein, et BIMi geomeetria ja materjaliomaduste alusel arvutatav soojusläbivus vastaks standardi EN ISO 6946 kohasele arvutustulemusele?

  • Arvutan välja piirdetarindi korrigeeritud soojusläbivuse (UC) ja selle abil soojuslikult mittehomogeensele materjalikihile redutseeritud soojuserijuhtivuse, λred, mis võtab arvesse ka soojustuse katkestuste ja võimalike karkassielementide mõju
  • Postide ja soojustuse kihi mudeldan soojustusena, kuna nii on saavutatav soojusläbivus kõige väiksem ja siis on mudeli kohane hoone energiatõhusus kõige parem
  • Mudeldan eraldi välja posti ja soojustuse koos materjalide arvutuslike soojuserijuhtivustega, λU
  • Postide ja soojustuse kihi mudeldan postide materjalina (näiteks puit), kuna nii on tulemus tagavara kasuks ja kindlasti tagab vajaliku lõpptulemuse

Näidisküsimus 5: Kuidas on korrektne määrata akna soojusläbivus ehitusinfomudelis, et sisekliima- ja energiatõhususe arvutustes saakls kasutada korrektseid väärtusi ehitusinfo mudelist?

  • Arvutan välja piirdetarindi korrigeeritud soojusläbivuse (UC) ja selle abil soojuslikult mittehomogeensele materjalikihile redutseeritud soojuserijuhtivuse, λred, mis võtab arvesse ka soojustuse katkestuste ja võimalike karkassielementide mõju
  • Postide ja soojustuse kihi mudeldan soojustusena, kuna nii on saavutatav soojusläbivus kõige väiksem ja siis on mudeli kohane hoone energiatõhusus kõige parem
  • Mudeldan eraldi välja posti ja soojustuse koos materjalide arvutuslike soojuserijuhtivustega, λU
  • Postide ja soojustuse kihi mudeldan postide materjalina (näiteks puit), kuna nii on tulemus tagavara kasuks ja kindlasti tagab vajaliku lõpptulemuse

Näidisküsimus 6: Millal on projekti maksumust võimalik kõige enam mõjutada?

  • Mistahel ajahetkel
  • Ehitise korrashoius, kuna ca 80% ehitisega seotud kuludest on seotud just selle haldamisega
  • Hetkel kui tehtavad muudatused on väiksema mõjususega
  • Ehitamise staadiumis, kuna siis toimub kõige rohkem muudatusi

      

Last modified: Tuesday, 8 October 2019, 5:23 PM