Tänasel päeval on ehitusinfo modelleerimine muutunud üha populaarsemaks nii arhitektide, inseneride kui peatöötvõtjate seas. Põhjus selleks on ilmne. Nimelt on globaalsed trendid viinud selleni, et projektid muutuvad üha keerukamateks, samas kui tehnoloogia võidukäik aitab erivaldkondade professionaalidel töötada tulemuslikumalt ning tõhusamalt. Just siin tulebki mängu BIM (building information modelling). BIM on intelligentne, mudelil baseeruv protsess, mis liidab arhitektuuri-inseneeria-ehituse valdkonna professionaale viisil, et nad saaksid efektiivsemalt projekteerida, ehitada ning teostada hoonete, infrastruktuuri korrashoidu.

BIM-i kasutamise läbi loovad arhitektid/insenerid digitaalse 3D mudeli, mis kaasab andmeid nii füüsikaliste kui funktsionaalsete karakteristikute tähenduses. BIM-i võimekus seisneb ennekõike koostöös, milles arhitektid, insenerid ning peatöövõtjad jagavad koordineeritud mudeleid, selgitamaks, kuidas nende panus sobitub projekti kui tervikusse, mis omakorda aitab erinevatel osapooltel töötada senisest efektiivsemalt.

Kursus "Ehitusinfo modelleerimise alused (BIM I) " käsitleb BIM-i mõistet nii teoorias kui praktikas (hoone projektide tähenduses). Lisaks põgusale BIM-i protsesside lahti seletamisele, keskendutakse seejärel BIM-i rakendamise aspektidele hoonete valdkonnas. Kursus koosneb kokku seitsmest moodulist, millest kuus on väga praktilise iseloomuga, kus vaadeldakse nii eskiisi (mahumudeli) osatähtsust mudelpõhises projekteerimises, selle ülekandmist eel- ja põhiprojekti staadiumisse ja seejärel selle täpsemat arendamist kuni mahtude väljavõteteni, 4D/5D simulatsioonideni, kokkulangevusanalüüside (vastuolude kontroll) loomiseni ja mõistagi projekti visualiseerimiseni / animeerimiseni.

Kursus eeldab aktiivset e-kursusel osalemist (testid, foorumites osalemine, iseseisvad tööd jne). Kontakttunnid toimuvad vaid semestri esimestel nädalatel. Antud aine on uue õppekava aine, kuid sama e-tugi asendab (väiksemas kodutööde mahus) EPJ0051 Ehitusinformatsiooni modelleerimine (BIM) e-tuge 2019. aasta kevadsemestril. Kursusele on ligipääs külalisena, kuid täiemahuliseks kursuse läbimiseks on vajalik õppeaine deklareerida (korraline tudeng ja/või TTÜ Avatud Ülikooli vahendusel). Kursusele registreerumise võtit jagatakse esimeses kontakttunnis.

  

Infrastruktuuri mudelpõhist lähenemisviit on aja jooksul püütud kirjeldada mitme erineva akronüümi või mõistega - Virtual Design and Construction (VDC) või siis Civil Information Management (CIM) ja need on endiselt kasutusel. Samas on ehitiste valdkonnas saanud samalaadse protsessi sünonüümiks Building Information Modeling (BIM), mistõttu see on muutunud vaata et sidesõnaks. Just seetõttu kasutatakse infrastruktuuri mudelpõhist lähenemisviit samuti lühendiga BIM, kuid seda siis täpsemas sõnastuses ehk BIM for Infrastructure.

BIM muutis paradigmat või viisi, kuidas hooneid projekteeritakse/hallatakse ning nüüd on infrastruktuuri kord kätte jõudnud (õigem oleks öelda, et see käib juba mõnda aega täie hooga). See on muutmas infrastruktuuri projekti edastusviise ning valdamist. Piirideta parendamisvõimalust nähakse nii tootlikkuses, maksumuses kui infrastruktuuri projekteerimises, ehitamises ning varahalduses.

Vanad, iganenud töövõtted ei ole piisavad ning varsti pole nendega enam midagi peale hakata, kui valitsus, avalikkus ning erakapital saab aru BIM-i võimalustest vähendada haldamiseks vajalikke kulusid tagamaks puudujääk projekti finantseeringus, et rahuldada üha kasvavat infrastruktuuri nõudlust.

E-kursus "Infrastruktuuri modelleerimise (InfraBIM) alused" käsitleb BIM for Infrastructure mõistet nii teoorias kui praktikas. Lisaks põgusale BIM-i protsesside lahti seletamisele, keskendutakse seejärel BIM-i rakendamise aspektidele infrastruktuuri valdkonnas. E-kursus koosneb kokku seitsmest moodulist, millest kuus on väga praktilise iseloomuga, kus vaadeldakse nii eskiisnmudeli osatähtsust mudelpõhises projekteerimises, selle ülekandmist põhiprojekti loomise tarkvarasse ja seejärel selle täpsemat arendamist kuni mahtude väljavõteteni, 4D/5D simulatsioonideni, vastuolude kontrolli (kokkulangevuse analüüside) loomiseni ja mõistagi projekti visualiseerimiseni / animeerimiseni ja projekti jagamise aspektidele avalikkuse, tellija ja teiste otsustajatega.

Kursus eeldab aktiivset e-kursusel osalemist (testid, foorumites osalemine, iseseisvad tööd jne). Kontakttunnid toimuvad vaid semestri esimestel nädalatel. Kursusele on ligipääs külalisena, kuid täiemahuliseks kursuse läbimiseks on vajalik õppeaine deklareerida (korraline tudeng ja/või TTÜ Avatud Ülikooli vahendusel). Kursusele registreerumise võtit jagatakse esimeses kontakttunnis. 

  

Tänasel päeval üha rohkem arhitekte, insenere ning peatöövõtjad on otsustanud BIM-i (building information modelling) kasutama hakata . Põhjus selleks on ilmne. Nimelt on globaalsed trendid viinud selleni, et projektid muutuvad üha keerukamateks, samas kui tehnoloogia võidukäik aitab erivaldkondade professionaalidel töötada tulemuslikumalt ning tõhusamalt. Just siin tulebki mängu BIM. BIM on intelligentne, mudelil baseeruv protsess, mis liidab arhitektuuri-inseneeria-ehituse valdkonna professionaale viisil, et nad saaksid efektiivsemalt projekteerida, ehitada ning hallata hooneid ning infrastruktuuri läbi BIM-i (building information modelling ehk ehitusinfo modelleerimise) põhiste protsesside või ehitusinfo modelleerimise tööprotsesside (building information modelling).

BIM-i kasutamise läbi loovad arhitektid/insenerid digitaalse 3D mudeli, mis kaasab andmeid nii füüsikaliste kui funktsionaalsete karakteristikute tähenduses. BIM-i võimekus seisneb ennekõike koostöös, milles arhitektid, insenerid ning peatöövõtjad jagavad koordineeritud mudeleid, et anda ligipääs kõigile, kuidas nende panus sobitub projekti kui tervikusse, mis omakorda aitab erinevatel osapooltel töötada senisest efektiivsemalt.

Kursus "Ehitusinfo haldamine ja modelleerimine (BIM II) " käsitleb BIM-i selle kasutaja rollist lähtuvalt. BIM-ist saab kasu lõigata nii tellija, arhitekt, konstruktor, tehnosüsteemide projekteerija, ehitusjuht kui ka üleüldisemas plaanis, kogu avalik sektor. Kursusel osalemine eeldab baasmodelleerimise oskust, mida käsitleb eeldusaine "Ehitusinfo modelleerimise alused (BIM I)".  Kursuse kandev idee on vaadata/tutvuda ning arendada meeskonnatöö oskuseid ühes BIM-i põhimõtetega. Kursuse eduka lõpetamise põhikomponent on grupipõhise mini-projekti koostamine kavandist tööprojektini ning selle esitlemine/kaitsmine. Samas ei puudu ka üldteoreetilised testid ning aktiivne osalemine foorumites ning projekti vaheetappide/kodutööde esitlused.

Antud aine on uue õppekava aine, kuid sama e-tugi asendab (väiksemas kodutööde mahus) Ehitusinformatsiooni modelleerimine (BIM) II e-tuge 2018. aasta kevadsemestril. Kursusele on ligipääs võtmega, mida õppejõud jagab vaid deklareerinud tudengitega (korraline tudeng ja/või TTÜ Avatud Ülikooli vahendusel).

  

Õppeaine "Veetorustikud ja modelleerimine" käsitleb tänaseid tehnoloogilisi lahendusi veemajanduses, mis said alguse juba ca 3'500 aastat tagasi, kui kreetalased konstrueerisid esimese, torustikul põhineva veeedastussüsteemi. Tänasel päeval omab veetorustike modelleerimine üha kriitilisemat tähtsust nii disainis, opereerimises kui ka turvalisusega seotud küsimustes. Kaasaegsed, mudelitel põhinevad, tehnoloogiad võimaldavad saavutada eesmärke senisest tõhusamalt kui eales varem.

"Veetorustikud ja modelleerimine" on ennekõike praktiline aine, mille üks olulisemaid väljundeid on oskus ise midagi teha (näiteülesanded, reaalne projekt) ja seda läbi kaasaegse tehnoloogia, mis on hädavajalik nimetatud vallas töötamiseks (veevõrgu projekteerija, modelleerija, opereerija). Kursust viiakse läbi suuresti e-õppena, mis tähendab seda, et tegemist on ka hea täiendõppe kursusega väljaspool ülikooli olevatele huvilistele (projekteerimisfirma, veevõrgu ettevõtted).

Veebipõhiselt on kursus ligipääsetav ka külalisena (ei eelda registreerumist), kuid täielikuks ligipääsuks ning õppeprotsessis osalemiseks (foorumis osalemine, kodutööde esitus jne) on vajalik õppeaine deklareerida ning registreeruda kursusele õppejõu poolt antud võtmega (edastatakse esimeses kontakttunnis).



  

Net-UBIEPi eesmärk on parendada ehitiste energiatõhusust, suurendades ja ergutades ehitusinformatsiooni modelleerimise ja mudeli (inglise keeles Building Information Modelling, edaspidi BIM) kasutamist ehitise elukaare erinevates staadiumites. BIMi kui ehitusprotsesse toetavat vahendit kasutatakse ehitise kavandamisel, projekteerimisel, ehitusel, haldamisel ja hooldamisel, renoveerimisel ja lõpuks ka lammutamise ajal.
  
 

  
BIMi kvalifikatsioonimudelite kasutamine aitab ületada lõhet olemasolevate ehituselukutsete energiatõhususe kompetentsis. Iga BIMi kvalifikatsioonimudel koosneb BIMi koolituskavast ja kvalifikatsiooni ja/või tõendamise kavast. Net-UBIEPi projekt suurendab vähemalt kuue ehitusvaldkonna osapoole energiatõhususe kompetentse: BIMi hindaja, BIMi hoonehaldur, BIMi valdkonna juht, BIMi koordinaator, BIMi modelleerija, BIMi kasutaja. Projektide käigus parandavad oma energiatõhususe pädevust ligikaudu 1000 BIMi hindajat ja BIM kinnisvara haldurit; 1000 BIM valdkonna juhti, BIMi koordinaatorit ja BIMi modelleerijat oskavad rakendada BIMi energiatõhususe nõuete täitmiseks; 1100 BIMi kasutajat oskavad lugeda BIMi mudeleid, mis hõlmavad energiaalaseid nõudeid.